Sukeldumine, vee all hingamine ja mõte sügavusest võib tekitada nii mõnesgi muret, kas sukeldumine üldse on turvaline ja kui ohtliku hobiga on päriselt tegu. Nagu igal spordialal kaasnevad ka sukeldumisega omad riskid. Pidades kinni kursusel õpitust, sukeludmise headest tavadest ja püsides oma oskuste raamides on aga enamus neist riskidest välditavad.
Ehk siis, lühidalt kohe alguses: jah, sukeldumisel on omad ohud mida õpitakse ennetama, aga ei, pead vee alla pistes ei ole tegemist kontrollimatu riskiga. Tegemist on siiski väga nauditava hobiga.
Peamised sukeldumisega seotud riskid
Enamus ohte on seotud oma oskuste ülehindamisega. Igal litsentsil ja kursusel on omad piirangud, mis eksisteerivad just sellepärast, et pakkuda turvalist raamistikku, milles omandatud oskustega sukelduda.
Põhilised reeglid on väga lihtsad:
Ära sukeldu üksinda.
Kui vee all peaks kunagi päriselt midagi juhtuma (õnnetusi võib kõikjal ette tulla), siis paariline on parim turvameede, kuidas probleeme lahendada. Isegi seda, kui mingil põhjusel peaks ühel teist saama õhk otsa. Paarilise balloonist saab sellisel juhul õhku jagada ja tulla turvaliselt ja ilma probleemideta pinnale. Parim viis selle ohu vältimiseks on aga siiski oma enda õhu regulaarne jälgimine. Selliseid olukordi tuleb ette harukordsetel juhtudel ja just siis, kui enda õhku ei jälgita. Eestis on keeruline öelda, millal seda päriselt kellelgi juhtunud oleks. Tavalisel sukeldumisel ei tule ette olukordi, mis vajaksid paarilise abistavat kätt. See viib samas järgmise ohuni.
Liigne mugavus.
Kuna enamus sukeldumistel ei tule ette ühtegi ohtliku olukorda, siis aastatega võivad tekkida harjumused, mis hädakorral võivad olla ohtlikud. Näiteks harjud olema paarilisest kaugemal, sest nagunii midagi ei juhtu, jälgid õhku harvemini, sest sa tead, et alati on olnud piisavalt või jätad vahele paarikontrolli (ehk kontrolli, kas varustus on õigesti seljas ja kõik töötab). Seda annab ennetada teadliku valikuga, et enne vetteminekut viid alati läbi korrektse paarikontrolli, püsid vee all oma paarilise ja grupi vahetus läheduses, jälgid nii paarilist kui ka enda õhku ja püsid oma oskuste raamides.
Dekompressioonihaigus.
Mida see täpselt endast kujutab, õpid kursusel. Lihtsustatult öeldes on dekompressioonihaigus (ehk kessoontõbi) olukord, kus sukeldumisel kudedesse ladestunud lämmastik väljub kudedest (pinnale tõustes) liiga kiiresti. Sel juhul võivad moodustada nii-öelda väikseid lämmastiku “mullikesed”, mis võivad tekitada terve rida terviseprobleeme ja olla äärmisel juhul ka eluohtlikud. Kõlab karmilt, aga vältida annab seda õnneks lihtsasti.
Igal sügavusel on teatud aeg – dekompressioonivaba aeg –, mida saab sel sügavusel turvaliselt viibida. Kui püsida selle aja raames ja tõusta pinnale mitte kiiremini kui maksimaalselt lubatud kiirus (9 m minutis), on oht jääda dekompressioonihaigusesse väga väike. Lisaks aitab seda vältida sügavamatel sukeldumistel ka ohutuspeatus (3-minutiline peatus 5 m sügavusel). See on laialt kasutatav meetod, mille ajal keha väljutab kopsude kaudu kudedesse ladestunud lämmastiku, mis omakorda lisab sukeldumisele turvalisust. Ohutuspeatust saab põhjendatud olukordades ka vahele jätta, ilma et sukelduja end seetõttu ohtu seaks, kuid tavapäraselt on see osa igast veidi sügavamast sukeldumisest (>10 m). Tegemist on lisaohutuse meetmega. Kuigi Eestis ei ole hobisukeldujate seas dekompressionhaigus olnud probleemiks, on see sellegipoolest teema, millest tuleb olla teadlik ja mille kohta ka kursusel õpitakse.
Ära hoia hinge kinni.
Kuna õhk pinnale tõustes paisub, siis kramplikult õhku kinni hoides võib see kahjustada kopse. Lahendus on aga taas lihtne: hinga rahulikult, kontrollitult ja pidevalt, siis on kopsud kaitstud..
Ära ületa lubatud sügavuspiire.
Kui litsents lubab sul minna kuni 18 m sügavuseni, siis piir ongi 18 m. Mitte 18,5 m või 19 m. Sellel on omad põhjused – dekompressioonivaba aeg muutub lühemaks ja õhku kulub kiiremini. Lisanduvad mõned aspektid juurde, millest tuleb olla teadlik ja millega õpitakse arvestama näiteks edasijõudnute kursusel. Võrrelda saab seda nt juhiloaga – kui juhiluba lubab sul sõita sõiduautoga, siis ole mõistlik istuda rekka rooli taha. Kui seadus ei luba sul sõita purjus peast, siis ära sõida, kui oled joonud. Lihtne.
Mõned lihtsad põhimõtted.
Ära sukeldu katkise varustusega. Põhjust miks see nii on, ei ole loodetavasti tarvis pikemalt seletada. Lisaks, ära planeeri sukeldumisi, milleks sul puudub vastav oskus, nagu nt sukeldumine koobastesse (Eestis nagunii võimatu – meil pole selliseid veealuseid koopaid), dekompressioonisukeldumised, sukeldumine vrakkidesse või kohtadesse, kus sul ei ole otseteed pinnale, sukeldumine jää all (väga lahe asi, vajab aga ka vastavat oskust) või ka sukeldumine varustusega, milleks sul puudub väljaõpe.
Kuidas algajana saab riske maandada?
Enamus põhimõtteid oleme juba katnud. Oluline meelespea:
- Tee sukeldumiskursuseid kogenud ja kvaliteetse klubiga. Meie klubis on oluline, et sukeldumine oleks nauditav ja turvaline ja oleme koolitanud sukeldujaid juba üle 20 aasta. Sama kehtib ka proovisukeldumiste kohta!
- Püsi oma väljaõppe piirides.
- Ära sukeldu üksinda.
- Ära sukeldu katkise varustusega või varustusega, mille kasutamiseks sul puudub vastav väljaõpe.
Millal ei tohiks sukelduda?
On olukordi ja tingimusi, mil sukelduda ei tohiks. Näiteks kui oled haige – nohu ja kinnine nina blokeerivad kõrvade tasakaalustamist. Kui seda eirata, siis hakkab kõrvadel kiiresti valus ja sügavamale minnes võib see tõsiselt kahjustada kuulmist. Nii et kui oled haige, siis ravi ennast.
Samuti kui oled tarvitanud alkoholi, oled purjus või pohmas. Sellises olekus ei tasu minna sauna, ja ei tasu minna ka sukelduma.
Tõsisemate tervisemurede puhul tasub enne arsti juures käia. Tervisemurede kohta küsime ka enne kursuse algust.
Kokkuvõtteks
Sukeldumine ei ole kontrollimatu risk. Kui see nii oleks, siis ei teeks seda ilmselt nii paljud inimesed igapäevaselt kogu maailmas. Potentsiaalseid ohtlike olukordi annab lihtsalt vältida ja enamus sukeldumistest on puhas lõõgastumine, veealuse maailma avastamine ja kvaliteetselt veedetud aeg looduses. Mälestusi, mida pärast sõpradele ja tuttavatele rääkida, on garanteeritult pärast igat sukeldumist.
Kokkuvõtteks on asi nagu iga aspektiga elus. Ole mõistlik, ära ole ülemeelik ja su sukeldumised hakkavad olema hindamatult vägevad!